Teie usaldusväärne äripartner raamatupidamises

Millal registreerida käibemaksukohustuslasena

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.
Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates.
Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.
Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 16 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.
Käibemaksukohustuslasena registreerimise eelduseks on ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine Eestis.
Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel.

Sõidupäevik

Sõidupäevik on parim lahendus tõestamaks, mis sõite on ettevõte on teinud. Kui sellest tuleneb, et autot kasutatakse vaid ettevõtluseks, siis saab kogu käibemaksu kuludelt tagasi küsida. Sel juhul peaks see tõele ka vastama. Olemas on GPS seade, mis automaatselt registreerib kõik sõidud. Enamasti ei ole see usutav, et ühtegi erasõitu ei ole tehtud pikema aja jooksul. Kui soovitakse ikka 100% käibemaksu tagasi, siis maksukohustuslane peab tagama, et sõiduautot kasutatakse vaid sellel otstarbel. Selleks kehtestab maksukohustuslane oma sisekorras sõiduauto kasutamise kohta reeglid. Üldjuhul peaks eranditult ettevõtluses kasutatav sõiduauto olema pargitud töövälisel ajal ettevõtte juures. Seega kõigepealt ettevõte otsustab, kuidas sõiduautot kasutatakse ning seejärel, kuidas sellist kasutamist kindlustatakse ning kuidas on sõiduauto kasutamist võimalik nii juhtkonnal kui ka maksuhalduril kontrollida.

Siit leiad sõidupäeviku:
http://blanketid.eu/free/Soidupaevik-A4.pdf

Töötajate registreerimine

Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab Maksu- ja Tolliamet.
Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel.

Töötamise registreerimise kohustus on kõigil tööd pakkuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel.
Tööd pakkuv isik (tööandja) on Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab tööd tegeva isiku (töötaja) ametikohale.

Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest.
Erandina tuleb töötamise registrisse kanda töö tegemine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel tasu saamata.

Olulised tähtajad
Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
Töötamise peatamine ja lõpetamine tuleb registreerida kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast.

Maksumäärad 2015.aastal

2015. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus
Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus.
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%).
Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.

Sõiduauoga deklareerimisega seotud muudatused alates 01.12.2014

Alates 1. detsembrist 2014 muudeti käibemaksuseaduse mitmeid paragrahve. Muudatused on seotud ettevõtete poolt ostetavatelt sõiduautodelt ning nende tarbeks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega.
Lisaks sätestatakse käibemaksuseadusesse sõiduauto mõiste, millele hakkavad kehtima sisendkäibemaksu maha arvamise piirangud.
Sõiduautoks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse M1 kategooria sõidukit, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millele lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Sõiduauto mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast 5. Sõidukeid, mida tähistatakse G-tähe lisamisega kategooria tähisesse, loetakse maastikuautodeks. Samas ei muuda G-tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1 kategooria sõidukiga, mille puhul tuleb arvestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut soetamisel rakendatakse sõidukitele, mis soetatakse pärast 1. detsembrit 2014. Piirang tähendab eelkõige seda, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutamislepingu alusel kasutamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50 protsenti. Samuti rakendub antud piirang sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel, seda ka juhul, kui sõiduauto ise on soetatud enne 1. detsembrit 2014.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata sõiduautode soetamisel juhul, kui sõiduauto soetatakse (sh kapitalirendi tingimustel) edasimüügi eesmärgil või antakse kasutuslepingu alusel teisele isikule kasutamiseks. Lisaks on tingimus, et maksukohustuslane peab tegelema sõiduautode kasutusse andmisega ning ta ei võta neid sõiduautosid muul otstarbel kasutusse, st neid sõiduautosid ettevõtte töötajad ega juhtkond ise ei võta kasutusele.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata ka juhul, kui sõiduauto soetatakse peamiselt taksoveoks või peamiselt õppesõiduks. Tingimuseks, et teenuse osutajal on ka vastavad load.
Muudetud on ka omatarbe mõistet sõiduautode osas. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, väljaarvatud sõiduautod, mida kasutatakse taksoveoks ning õppesõiduks. Antud juhul ei ole vahet, millal sõiduauto soetati – kas enne või pärast 1. detsembrit 2014.
Seega ei deklareerita ja ei maksustata käibemaksuga sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Taksoveo, õppesõidu või muu kategooria sõiduautode kasutamisel ka erasõitudeks, leitakse omatarbe maksustatav väärtus üldistel alustel vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 6. Mitte ühelgi juhul ei ole sõiduauto omatarbe maksustamine seotud erisoodustuse hinnaga Tulumaksuseaduse mõistes.
Kui sõiduki soetamiselt on sisendkäibemaks maha arvatud täies ulatuses, kuna sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, siis sellise sõiduki kasutamisel eratarbeks ei maksustata enam omatarvet. Pärast 1. detsembrit 2014 soetatud sõidukite puhul rakenduvad käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sätestatud reeglid.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. taksovedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.
Maksuhalduri teavitamiseks kasutusel olevatest sõiduautode arvu ning nende tarbeks tehtud kulude osas on alates 1. detsember 2014 kehtival käibedeklaratsioonil vastavad lahtrid 5.3 ja 5.4.

Kasulik: dokumendinäidised

Viimased Uudised

Millal registreerida käibemaksukohustuslasena

21.1.2015

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult. Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei […] Loe lähemalt

Sõidupäevik

Sõidupäevik on parim lahendus tõestamaks, mis sõite on ettevõte on teinud. Kui sellest tuleneb, et autot kasutatakse vaid ettevõtluseks, siis saab kogu käibemaksu kuludelt tagasi küsida. Sel juhul peaks see tõele ka vastama. Olemas on GPS seade, mis automaatselt registreerib kõik sõidud. Enamasti ei ole see usutav, et ühtegi erasõitu ei ole tehtud pikema aja […] Loe lähemalt